06.04 Belgia

Nüüdseks olen peaaegu täitsa sisse elada ja saan paremini muljetada :)

Alustan siis oma töö sisuga.
Hommikul 07-08 on söötmis aeg, ehk kella 8-ks peavad olema hobused söödetud ja algab sõitmine. Ise saan sobitada mis kell alustan, kui tahan võin alustada varem, et jõuda alustada juba muude asjadega. Ja peale söötmist teen ära oma 6 boksi ja paraleelselt siis panen ka Jefile hobuseid valmis ja võtan sõidust tulevaid hobuseid. Kui hobune ei vaja peale ratsutamist üleni pesemist lähevad nad koplisse. Enne lõunat panen ka ühe hobuse karusselli ja teen teisele jalgadele külma geeli teraapia..? :D Masin mille panen läbi voolikute jalgade külge kus on geelist kõõluse kujulised kohad mis siis 0c jalgu jahutavad. Enne lõunat viin väljas olevatele hobustele sinna süüa ja annan  boksis olevatele süüa. Lõunal pole kindlat kellaaega seega teen seda siis kui toimetused sinnamaani jõudnud on, ja kestab nii kuidas ise sätin, ehk 30-45 minutit. Seejärel kordetan kui vaja ning vahetan õues olevaid hobuseid. Jalutan vajaminevaid hobuseid ka käekõrval ja tegelen üldise talli korrashoiuga. Siis tulebki juba õhtusöögi aeg ja päev peaaegu läbi. Õhtul 21.30 on night check kus annan hobustele heina ja panen boksis olevad aknad kinni.

Natuke siis ka vastuvõtust ning võrdlus eelmise talliga.

Vastuvõtt oli väga armas. Jef ja Elke ( Jefi tüdruk ) tulid mulle rongijaama vastu ja sõitsime talli poole. Juba autos lobisesime ja polnud pingelist vaikust. Kohale jõudes näitas Jef mulle talle ja kohale tulid ka tema ema, isa, vend ja venna tüdruk. Kõik olid olnud väga suures ootusärevuses mu tuleku üle, et õhtul hilja tuldi talli mulle ka tere ütlema :) Kohe oli näha ka hoolivust ja suhtumist groomidesse. Kõlasid küsimused kas mul on süüa, kas korter sobib, kuidas lend läks jne :D Pakuti et kui tahan toovad hommikul mulle pirukaid ja juua et kindlasti sööks. Palju muretseti minu heolu pärast, et kui magada ei saa või mul üksi kõhe hakkab siis kohe helistaksin ja kui midagi viga kohe teada annaksin. Ma muidugi ei tea mis nad siis teinud oleks kui oleksingi helistanud, et kuulge mul üksi hirmus ja magada ei saa.. :D Selliste lausetega ma siis sammusin oma uude korterisse ja seadsin end sisse. Korter on väga korralik. Sisse tulles suur ruum kus koos köök ning elutoa nurk, sealt edasi vannituba ja veel edasi magamistuba, Siin pole varem keegi elanud ja on lihtsalt seisnud, ja Jef rääkis kuidas nad nädal aega kraamisid ja koristasid seda. Minu jaoks osteti ka uus pesumasin, külmkapp, paigaldati wifi ning järgmisel nädalal saan ka teleka. Sisustus on nagu hotellil, kõike on ja korrutatakse iga päev, et kui midagi puudu kohe teada annaksin. Iga päev on ka mu trepil midagi mille nad olid unustanud tuua aga ma ise pole veel jõudnud kurta. Üks päev oli näiteks prügikotid ja nõudepesu vahend, teisel põrandahari :)
 Nad on mulle tõesti nagu ema-isa eest, hoolitsevad kohati lausa liiga palju. Toovad mulle lõunasööki, muretsevad ja uurivad kõige kohta kas kõik ikka hästi jne :) :) Täna näiteks ütles Elke, et ma kuulen et oled haigeks jäänud ja iga päevaga aina hullem köha ja nohu, ma toon sulle hiljem apteegist rohte. Kui armas?! :))
 Kui Saksamaal olid need bosside bossid ehk vanemad ja vanavanemad need keda kartma pidi ja olid väga ranged, siis siinsed käivad samuti iga päevaselt tallis kuid nad küsivad hoopis et kuidas magasid ja kas söönud oled :)

Siin on groomi heaolu tõesti väga kõrgel kohal ja mis saaks mul olla selle vastu. Päev lõppeb tavaliselt viie - poole kuue paiku, ja kui ma tunnen et peale lõunat on mul liiga palju asju teha pean kohe teada andma ning siis võetakse kohustusi maha.. :D Niivõrd lühikeste päevade kohal leian et oleks kohatu nuriseda. Peale lõunat olen ma üksi, Jef sõidab hobused ära ja läheb tööle. Käib õhtupoole korra siit veel läbi, uurib kas kõik hästi ja läheb tagasi tööle. Mõnus rahus üksi toimetada ja tegutseda. Iseseisev töötamine on hoopis midagi muud kui robotina jooksmine.

Hobused on kõik üsna toredad, omade kiiksude ja isepärasustega. Täkke pole, milline rõõm :D Aga see eest on märad ja üks ruun. Eks mõni ikka on selline, et korde peal tahab mul käed villi tõmmata ja teine ei oska karusellist neljal jalal väljuda kuid see käibki hobustega tegelemise juurde :)

Täna käisime ka ühel treeningvõistlusel kahe hobusega ning nädalavahetusel juba päris võistlusele. Terve tee lobisesime ja rääkisin neile Eestist, kinnitasin et meil on internet, mcdonalds ja oskame rattaga sõita.. :D Ka nemad arvasid veidi, et Eesti on üks väike iglu kuskil Soome juures. Väga suur pluss on ka see, et saan vabalt nagu sõpradega nendega suhelda, ja pole mingeid tasandeid meie vahel.

Üks minu jaoks veidi koomiline seik oli ka eile. Kordetasin Jefi venna hobust. Üldiselt pidi olema ta rahulik aga kordel suhteliselt äkiline. Panin ta valmis ja läksin kordetama, pigem oli ta laisk ja ei viitsinud eriti liigutada kuid lõpuks oli juba väga tubli. Selle peale et ta nii ilusti käitus tuldi lausa filmima ja saadeti vennale video :D Pärast ka selgitati, et kui keegi võõras kordetab või noh eelmine groom kui kordetas oli metsik olnud ja ta ei olnud hakkama saanud, ja kui Jef ise kordetas oli viisakas. Ja siis kiideti mind selle kordetamise eest maa ja taevani :D

Ühesõnaga mul on kõik megasuperluks ja olen oma eluga siin vägaväga rahul :)