Minu väike reisiblogi:)

Hei! Ei oskagi kusagilt alustada, teemasi palju seega alustan sellest mis viimati teemaks oli - minu peapõrutus. ( Selleks pidin eelmise postituse üle lugema, mida ma kordagi teinud pole :D ) Peapõrutusest siis. Peale kukkumist olin veel kaks päeva sisemiselt mitte mina ise. Ma olin pidevas paanikas ja hirmus, et mis edasi? Selliseks asjaks ei saa valmis olla, ning seda, mismoodi sa end tunned ''teadvusele tulles'' ei saa keegi eales ette kujutada, kui pole ise seda läbi elanud. Ma kartsin, et mu pea jääb lõputult sedasi valutama, nagu seda kaks päeva oli. Ma kartsin, et mu mälu võib olla igaveseks rikutud, ning ma kartsin, et 19 aastaselt on minu aju igaveseks kahjustada saanud. Minu peas käisid läbi kõiksugu jubedad tsenaariumid mis minuga juhtuda võib/võis. Elasin ühes suures mustas augus. Öösel ärkasin paanikahoogude peale üles ja enam magama eriti ei jäänud, peavalu tõttu.  Elasin selle aja üle, ning nüüdseks on minuga kõik korras. Peavalu on väga õrn ja eks ta

Hei! Täna siis oli minu 0,5 koormusega päev, ehk tööl pidin olema kella 12-ni. Hommikul tegime tavapäraseid toimetusi ning siis panime valmis korraga 6 hobust et minna pikale maastiku ringile. Mina läksin siis maastikule selle 5a hobusega kellega ka igapäevaselt sõidan. Teadsin vaid seda, et veidi loco ta olema pidi, kuid eks näis mõtlesin ma. Asusime siis teele, olime ilmselt läbinud juba poole sellest ringist mis läbima pidime (pole varem seda ringi käinud) ja olime teinud ka esimese traavi. Kuid kui esimese traavi aeg kätte tuli siis kõik pöördusid mu poole et ma läheksin keskele ja pean olema teistest eraldi rajal, et keegi mu ees poleks. Selge, mõtlesin endamisi, ju siis teeb mingeid trikke. Võtsime siis traavile, ja hakkas pull pihta, tegi järjest turjakaid, võttis galopile, viskas korduvalt tagant üles ja tegi paar väiksemat pukki. Niipalju ma kõrvalt kuulsin, et mulle öeldi, et teeb nii vaid esimese traavi sirge peal. See sirge sai üsna pea läbi ja asusime mäest üles kõndima.

Eile oli mul siis esimene vaba päev, tuli ta ruttu, kuid kuna laupäevad on minu vabad päevad siis nii ta sai ka olema.  Selle puhul läksin kodust bussiga Rotkreuzi ja vaatasin veidi linnapeal ringi. Seejärel astusin poodi, ning sain totaalse shoki. Kui olin sinna läinud plaaniga midagi uut ja huvitavat osta, siis see mõte kadus üsna kiirelt. Toon siis kiirelt mõned näited hindade kohta : Karp kõige odavamaid mune : 3,50€ Karp kiirnuudleid 2,80€ Külmutatud pizza 5€ Kaks kana broilerifileed 7€ Kõige odavam 100g shokolaad 1,4€ Väike nätsupakk 1,37€ Coca/Fanta/Sprite 1,75€  Alkoholist jäi silma näiteks sommersby siider, mis siin maksab üks klaas 2,3€ ning näiteks suitsud on alates 7€ pakk. Aga inimesed elavad hästi ja on näha, et elukvaliteet on kõrge. Linnavahel on üle ühe auto porche/bmw uued maasturid jne. Natuke siis ka tööst ja tallist. Talli üldine korraldus on väga meeldiv. Asjad on tehtud mugavaks töötajale, kuid samas on kõik ka sedasi, et hobustel oleks võimalikul

Heihei! Olen taas hobuseid poputamas ja seekord Sveitšis, Joel Kurmanni tallis. Olen siin oma kooli praktika raames, ehk kuni veebruari alguseni.  Jõudsin kohale eile õhtul, siis käisime kõigepealt talliga tutvust tegemas, andsime hobustele õhtusöögi ja tulime nende majja. Hetkel elan ka siin, pere väiksema poja toas. Õhtul tegi Joel veel meile süüa, lobisesime emaga köögis ning seejärel pakkisin oma asjad lahti.  (( Kopeerisin ja täiendasin pikka esimese päeva kirjeldust oma praktikapäevikust (täiendatud kujul )ning ebapädeva blogijana ei oska kaste eemaldada.)) Hommikul 6:30 panime ette kõikidele hobustele heinad. Seejärel alustasime bokside tegemist. Igal hobusel on ka boksist õue alale minev ala mille sõnnikust puhastasime ning puhtaks pühkisime. Siis läksime ponide vabapidamisse, kus samuti kõik junnid ära koristasime ning pühkisime betoon ala puhtaks. Andsime ette hobustele müslid ning panime valmis varustuse millega hobustega metsa jalutama