11.08 Saksamaa
Heihei!
Huuh, vahepeal tohutult kiire, töine ja väsitav olnud. Pole lihtsalt jaksanud miskit kirja saada, kuna nüüdseks on juba liiiga palju kirjutada, võtan asja käsile.
Alustan tänasest päevast - kõige värskemini meeles.
Täna olin hommikul tund aega tava töö peal ning siis sõitsime juba edasi võistlustele. Olin Bradeni võistlus groom. Eile tööpäeva lõpus selgus, et on vaja kedagi, kes sõidaks kaasa võistlustele, ja mina olin see, kes välja valiti. Kogemustest pole kunagi küllalt, seega väga positiivne minu jaoks. Võistlused olid kategoorias ''Noorhobused''. Meil oli kolm hobust, kes alles nädala siin meil olnud on. Kokku oli neli erinevat klassi milles meie hobused osalesid, ehk kokku kuus starti. Nendest 4 lõppesid autasustamisel. Ühes sõidus tuli paraku üks tõrge, kuna vahetult enne takistusele peale sõitu, tugeva tuule tõttu takistuse kõrval seisev potis elupuu kukkus hobuse suunas maha. Saksamaa võistlustel on võrreldes Eesti võistlustega negatiivne erinevus see, et Eestis saame stardijärjekorrad mõni päev-päev varem teada, kui siin, saad oma stardi teada 30 minutit enne klassi algust. Seetõttu pidin olema alati 30 min varem ukse taga ja lihtsalt lootma, et meie hobused kohe alguses pole, oleks kiireks läinud, kuna enamasti pidime ka autasustamisele minema. Õnneks olid tehtud väga mõistlikud stardijärjekorrad, ehk meil oli küllalt aega. Näitkes olid ühes klassis meie hobused 12. ja 40. Kuna hobused 5-6 aastased, võib neist oodata kõike, tuleb olla väga rahulik ja mõistlik. Eks seda ma ka hobustega olen, muidu poleks mind saadetud noorhobuste võistlustele appi. Hobused tulid kasvandusest Zangershaide, ja sealt hoiatati, et hobused võivad olla väga erksad ja võivad palju karta. Kaks tükki kolmest olid ka täkud, seega ei teadnud me mida päevalt oodata. Tulemus oli aga väga positiivne, hobused olid väga rahulikud, andsid endast maksimumi ning paremaid noorhobuseid ei oskakski soovida. Kuna Bradeni tegelik võistlus groom aitas seekord meie teist sõitjat, arvas Braden, et hobuste käitumine tuleneb sellest, et täna olen mina groom. Sest meie oleme need, kes nendega põhilise aja veedame, ning kui hobused stressi ajame tuleneb sellest ka halb sõit. Üks hobune neist näiteks on väga halbade kommetega selga minnes, tõuseb tihti püsti ja ei püsi paigal. Täna siis teisele sõidule selga minnes, hoidsin hobust kinni ja järgmine hetk olid mul jalad õhus, ja käsi hoidis pingsalt valjastest kinni. Aga saime hakkama, käed alles ja sõitja seljas.
Minu jaoks kõige raskem osa, on soojenduses abis olemine - ei mitte selle tõttu et takistusi tõstma-langemata peab, vaid keele bariääri tõttu. Nimelt peab seal tohutult suhtlema ka teiste groomidega. Kes millal lõpetab ja kui palju tõsta jn. Aga kuna seal olid pidevalt samad inimesed, said kõik aru, et olen Bradeni groom, ja et räägin vaid inglise keelt saime lõpuks kenasti hakkama.
Päeva lõpus tallis hobuseid puhastades, saime ka teada teiselt kodu groomilt, mis hommikul enne treileritesse laadimist toimunud oli. Teine võistlus groom oli meie mära hoidnud, ning tekki eest kinni sättinud, hobune ehmatas ta järskude liigutuste peale, ning selle peale groom vihastas, ja mis edasi.. Sellest kole kirjutada Ja sealt läks kaklus ka edasi. Seda kuuldes olime Bradeniga jahmunud, meie olime terve päeva selle märaga koos, ja meil polnud ühtegi probleemi, ta on pigem selline nunnukas, kes alati tähelepanu otsib, sellist karakterit on kerge lõhkuda sellise löömisega. Braden ütles, et ta kavatseb hommikul kohe öelda, et tema tahab mind seniks kuni mind veel on, endale võistlustele kaasa. :)
Sellega seoses - lahkun juba 9 päeva pärast :O
Emotsioonid on segased. Just nüüd olen jõudnud haripunkti, kus saan kõigiga nii nii hästi läbi, olen omaks saanud, töö on selge ja pole kontimurdev. Ja mina pean koju minema :(
Samas olen jällegi õnnelik, lebo elu, minu Lassu ja pere ja sõbrad.
Siia jäämise soov aga ei saa väheneda, kui näen kõigi silmades tõelist kurbus, kuna lahkun. Nimelt on neil siin ikka tõesti igasugusi käinud, enamused pole tahtnud jääda, kuna töö raske.
Nimelt kahest uuest tüdrukust kes meile tulid on järel 1. See kes lahkus.. Tema lahkumisest pole kellelgi kahju, ja varem või hiljem oleks ta vallandatud. Algas kõik sellega, et iga päev leidis vabandusi, miks tema ei saa töötada nagu meie 07.00-17.40 või kuni 19.00. Järgnes see, et hakkas valetama. Minul pole temaga kunagi ühtegi probleemi olnud, aga miskipärast jäin mina talle ette. Esimene vale oli see, et mina kurtsin talle, et teine tall on ikka nii räpane, seal groomid üldse ei hoolitse varustuse eest, ning kõik on pilla-palla. Olgu, mina ei oska saksa keelt, tema ei oska inglise keelt. Kuidas sain talle sellist asja rääkida? Naersin selle peale kui kuulsin, lõpetasin temaga suhtlemise, ja elasin edasi. Järgmine vale jõudis minuni täna. Mina olevat tema peale väga tohutult palju karjunud, lausa sõimanud ja öelnud et ta ei sobi meie tiimi. No selge. Kõik kes seda kuulsid, naersid ja iroonitsesid, et oi Annabel sul on ikka tõesti kaks poolt, üks on see kes sa meie kõigi ees oled, ja teine on see, kes sa ei ole, aga väidetavalt oled. Braden ütles selle peale ''Kui ma nüüd järgi mõtlen siis ma võin sinu karjumised ühe käe sõrmede peal kokku lugeda, ja needki siis, kui hobused sulle ohtu kujutavad'' Nende all mõtles siis kordi, kui hobuseid käekõrval jalutan, ja nas seal midagi korraldama hakkavad.
Eks me kõik temame, et need alatud valed, ja väga vale inimese peal üritas valesi kasutada, kuid siiski on see minu jaoks väga häriv teema. Ma annan endast kõik, ma pingutan nii, et mul on jalad villis (päriselt ka on) ja mis ma saan, on sellised valed minu kohta.
Niisis, selliseks jääb seekordne postitus. Kuna tänane tööpäev kestis 13h ilma pausideta, keeran nüüd teki sisse kerra, ning vahepealsest kirjutan lähiajal. :)
Cheers!
Huuh, vahepeal tohutult kiire, töine ja väsitav olnud. Pole lihtsalt jaksanud miskit kirja saada, kuna nüüdseks on juba liiiga palju kirjutada, võtan asja käsile.
Alustan tänasest päevast - kõige värskemini meeles.
Täna olin hommikul tund aega tava töö peal ning siis sõitsime juba edasi võistlustele. Olin Bradeni võistlus groom. Eile tööpäeva lõpus selgus, et on vaja kedagi, kes sõidaks kaasa võistlustele, ja mina olin see, kes välja valiti. Kogemustest pole kunagi küllalt, seega väga positiivne minu jaoks. Võistlused olid kategoorias ''Noorhobused''. Meil oli kolm hobust, kes alles nädala siin meil olnud on. Kokku oli neli erinevat klassi milles meie hobused osalesid, ehk kokku kuus starti. Nendest 4 lõppesid autasustamisel. Ühes sõidus tuli paraku üks tõrge, kuna vahetult enne takistusele peale sõitu, tugeva tuule tõttu takistuse kõrval seisev potis elupuu kukkus hobuse suunas maha. Saksamaa võistlustel on võrreldes Eesti võistlustega negatiivne erinevus see, et Eestis saame stardijärjekorrad mõni päev-päev varem teada, kui siin, saad oma stardi teada 30 minutit enne klassi algust. Seetõttu pidin olema alati 30 min varem ukse taga ja lihtsalt lootma, et meie hobused kohe alguses pole, oleks kiireks läinud, kuna enamasti pidime ka autasustamisele minema. Õnneks olid tehtud väga mõistlikud stardijärjekorrad, ehk meil oli küllalt aega. Näitkes olid ühes klassis meie hobused 12. ja 40. Kuna hobused 5-6 aastased, võib neist oodata kõike, tuleb olla väga rahulik ja mõistlik. Eks seda ma ka hobustega olen, muidu poleks mind saadetud noorhobuste võistlustele appi. Hobused tulid kasvandusest Zangershaide, ja sealt hoiatati, et hobused võivad olla väga erksad ja võivad palju karta. Kaks tükki kolmest olid ka täkud, seega ei teadnud me mida päevalt oodata. Tulemus oli aga väga positiivne, hobused olid väga rahulikud, andsid endast maksimumi ning paremaid noorhobuseid ei oskakski soovida. Kuna Bradeni tegelik võistlus groom aitas seekord meie teist sõitjat, arvas Braden, et hobuste käitumine tuleneb sellest, et täna olen mina groom. Sest meie oleme need, kes nendega põhilise aja veedame, ning kui hobused stressi ajame tuleneb sellest ka halb sõit. Üks hobune neist näiteks on väga halbade kommetega selga minnes, tõuseb tihti püsti ja ei püsi paigal. Täna siis teisele sõidule selga minnes, hoidsin hobust kinni ja järgmine hetk olid mul jalad õhus, ja käsi hoidis pingsalt valjastest kinni. Aga saime hakkama, käed alles ja sõitja seljas.
Minu jaoks kõige raskem osa, on soojenduses abis olemine - ei mitte selle tõttu et takistusi tõstma-langemata peab, vaid keele bariääri tõttu. Nimelt peab seal tohutult suhtlema ka teiste groomidega. Kes millal lõpetab ja kui palju tõsta jn. Aga kuna seal olid pidevalt samad inimesed, said kõik aru, et olen Bradeni groom, ja et räägin vaid inglise keelt saime lõpuks kenasti hakkama.
Päeva lõpus tallis hobuseid puhastades, saime ka teada teiselt kodu groomilt, mis hommikul enne treileritesse laadimist toimunud oli. Teine võistlus groom oli meie mära hoidnud, ning tekki eest kinni sättinud, hobune ehmatas ta järskude liigutuste peale, ning selle peale groom vihastas, ja mis edasi.. Sellest kole kirjutada Ja sealt läks kaklus ka edasi. Seda kuuldes olime Bradeniga jahmunud, meie olime terve päeva selle märaga koos, ja meil polnud ühtegi probleemi, ta on pigem selline nunnukas, kes alati tähelepanu otsib, sellist karakterit on kerge lõhkuda sellise löömisega. Braden ütles, et ta kavatseb hommikul kohe öelda, et tema tahab mind seniks kuni mind veel on, endale võistlustele kaasa. :)
Sellega seoses - lahkun juba 9 päeva pärast :O
Emotsioonid on segased. Just nüüd olen jõudnud haripunkti, kus saan kõigiga nii nii hästi läbi, olen omaks saanud, töö on selge ja pole kontimurdev. Ja mina pean koju minema :(
Samas olen jällegi õnnelik, lebo elu, minu Lassu ja pere ja sõbrad.
Siia jäämise soov aga ei saa väheneda, kui näen kõigi silmades tõelist kurbus, kuna lahkun. Nimelt on neil siin ikka tõesti igasugusi käinud, enamused pole tahtnud jääda, kuna töö raske.
Nimelt kahest uuest tüdrukust kes meile tulid on järel 1. See kes lahkus.. Tema lahkumisest pole kellelgi kahju, ja varem või hiljem oleks ta vallandatud. Algas kõik sellega, et iga päev leidis vabandusi, miks tema ei saa töötada nagu meie 07.00-17.40 või kuni 19.00. Järgnes see, et hakkas valetama. Minul pole temaga kunagi ühtegi probleemi olnud, aga miskipärast jäin mina talle ette. Esimene vale oli see, et mina kurtsin talle, et teine tall on ikka nii räpane, seal groomid üldse ei hoolitse varustuse eest, ning kõik on pilla-palla. Olgu, mina ei oska saksa keelt, tema ei oska inglise keelt. Kuidas sain talle sellist asja rääkida? Naersin selle peale kui kuulsin, lõpetasin temaga suhtlemise, ja elasin edasi. Järgmine vale jõudis minuni täna. Mina olevat tema peale väga tohutult palju karjunud, lausa sõimanud ja öelnud et ta ei sobi meie tiimi. No selge. Kõik kes seda kuulsid, naersid ja iroonitsesid, et oi Annabel sul on ikka tõesti kaks poolt, üks on see kes sa meie kõigi ees oled, ja teine on see, kes sa ei ole, aga väidetavalt oled. Braden ütles selle peale ''Kui ma nüüd järgi mõtlen siis ma võin sinu karjumised ühe käe sõrmede peal kokku lugeda, ja needki siis, kui hobused sulle ohtu kujutavad'' Nende all mõtles siis kordi, kui hobuseid käekõrval jalutan, ja nas seal midagi korraldama hakkavad.
Eks me kõik temame, et need alatud valed, ja väga vale inimese peal üritas valesi kasutada, kuid siiski on see minu jaoks väga häriv teema. Ma annan endast kõik, ma pingutan nii, et mul on jalad villis (päriselt ka on) ja mis ma saan, on sellised valed minu kohta.
 |
| Coreko Z |
Niisis, selliseks jääb seekordne postitus. Kuna tänane tööpäev kestis 13h ilma pausideta, keeran nüüd teki sisse kerra, ning vahepealsest kirjutan lähiajal. :)
Cheers!
Kommentaarid
Postita kommentaar