17.07 Saksamaa
Pole taas kaua blogida saanud, kuna tööd on palju, vaba aega vähe, ning vabu päevi, mis need üldse on?
Kogu selle tohutu rassimise juures peab aga paika see, et mida rohkem teed seda rohkem jõuad. Ma pole enam päeva lõpuks väsinud, kuid vabast ajast ära ei ütle. Palju kergemaks teeb päevad ka see, et ei ole väga tugevat rutiini, eks kohati ikka, iga hommik on sama tegevus, kuid vahest saab ratsutada, ja teistes tallides abiks olla, käia võistlustel jn.
Eelmine nädalavahetusel oligi minu ühe tööpäeva ülesanne olla võistlus groom. Võistlus polnud küll suur, kuid esimeseks kogemuseks väga hea. Mina abistasin Bradenit. Kõik läks hästi, ja sain hakkama. Väga positiivne kogemus, saada tallist välja ja proovida ka midagi muud. Kokku võistles ta nelja hobusega, käisime kahe satsiga.
Seltskond on endiselt väga tore, aga päris palju on hakanud tekkima lahkhelisi inimeste vahel. Lasen kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Näiteks sai teine töökaaslane väga pahaseks minu peale, kuna tavaliselt on tema see kes võistlustel abiks käib, kuid seekord läksin mina. Kuna aga selle kes läheb ning kes mitte otsustab siiski talli mänedzer Caroline siis sai see viha peagi otsa.
Täna oli üks väga eba Eestilik kogemus samuti. Töökaaslased käivad tihti lõunapausi ajal McDonaldsis, tavaliselt olen oma toidule jäänud, kuid täna otsustasin kaasa minna, kuna söök oli otsas. Maksma hakkas aga selgus, et mu kaart ei toimi. Tehing jäi katki, sularaha oli vähe ja selle eest võtsin lihtsalt jäätise. Töökaaslane aga pakkus et ostab mulle midagi, et ma just olin ju rääkinud kui näljane olen, ütlesin ära ning läksime kõik koos lauda. Teises kassas maksnud töökaaslased juhtunust ei teadnud, ja küsisid kas ma tõesti rohkem ei tahagi midagi, ütlesin neilegi et mu kaart ei toimi. Pakkusid kohe samuti et nad võivad osta midagi, ja siis.. Tuli mingi võõras mees seljatagant, pani käe mu õlale ja ulatas mu ette burgeri, ma vaatasin segase näoga otsa, ning ta ütles et see on sulle, kuna su kaart ei toiminud. Olin hämmingus, sellist käitumist kellegi poolt poleks eales osanud oodata. Tuleb välja, et mees oli meie taga järjekorras ja kuulis/nägi kõike pealt. Ei oska öelda muud, kui seda, et välismaa inimesed on ikka teisest klassist, midagi sellist ma ei usu, et Eestis kohtaks.
Vaba päeva sain peale kümmet päeva nejapäeval, olin omadega väga väsinud seega poole päevast veetsin oma toas. Koristasin kokkasin ja puhkasin. Õhtul kui teised olid tööga lõpetanud sõitsime Aachenisse võistlusi vaatama. Seal võistles ka Christian. Aachen on ka üks maailma suurimaid võistlusi, kogemus seda näha oli vägev. Kohale jõudes olid meie piletid töökaaslase käes kes oli sees, teda värava taga oodates saabus meie juurde mees ning ulatas meile kolm piletit mis on istekohtadega, nimelt nad ise olid juba lahkumas ja kuna sealsete piletitega saab sisse'välja käija andsid nad need meile. Istekohtade väärtus oli 70E seega ise me neid endale ei ostnud, hämmeldunult astusime siis nendega sisse. Leidsime ruttu koha kus seista ja vaatasime kohe võitlust, kuna Christian oli peagi startimas. Vaatasime Christiani ära ning võtsime miskit süüa ja läksime ''oma'' istekohtadele. Istudes oli vaade super ja oleksime seistes kõigest ilma jäänud. Saksamaa tiim teenis ka selles sõidus mida vaatama jõudsime võidu! Päris huvitav kogemus oli maailma tippe, kellest vaid pilte näinud olen nüüd näha ka enda ees võistlemas.
Järgmine vaba päev oli juba täna. Kuna tulemas raske nädal kus kaks töölist puudu anti puhkust eelmisel nädalal. Laupäeval peale tööd tegin ruttu kiired toimetused, käisin poes ja istusin rongile Münsteri poole. Nimelt sõitsin ma Marilynile külla :) Münsterist edasi istusin rongile Osnabrücki, ning sealt edasi Cloppenborgi. Pikk reis ja palju ümber istumist seega jällegi kogemuse võrra rikkam. Marilyn tuli rongijaama vastu ning läksime otse Schützenfestile, see on siis mingi Saksa traditsionaale festival, kus pakuti bratwursti, kohalik tavapärane vorst, proovisin sellegi ära. Olime seal veidi aega Marilyni töökaaslastega ja siis sõitsime Marilyini juurde. Magasime mõlema vaba päeva puhul pikalt end välja ja seejärel startisime Marli poole. Käisime söömas, ostisin poest süüa ja nüüd oleme minu juures, vaatame filme ja naudime õhtut, homme tööle :)
* Tallis on üks hobune kes on kloonitud. temast pilte internetti panna ei tohi, seega ei saa ka mina siia lisada.
* Tallis on eraldi heinad, Christiani hobuste hein ning teiste hobuste omad. Nimelt siis hea hein tuleb kõik meile ning kehvem teistele. Siinne ''kehv'' hein on meie mõistes väga hea.
* Christian võistles eelmine nädal Portugalis, kahe esikohaga tõi koju üle 100 000E.
* Kui arvate et Eesti tallis palju draamasi siis eksite, ühe hobuse kordetamisest võib siin ka kolmas maailmasõda puhkeda :)
Kogu selle tohutu rassimise juures peab aga paika see, et mida rohkem teed seda rohkem jõuad. Ma pole enam päeva lõpuks väsinud, kuid vabast ajast ära ei ütle. Palju kergemaks teeb päevad ka see, et ei ole väga tugevat rutiini, eks kohati ikka, iga hommik on sama tegevus, kuid vahest saab ratsutada, ja teistes tallides abiks olla, käia võistlustel jn.
Eelmine nädalavahetusel oligi minu ühe tööpäeva ülesanne olla võistlus groom. Võistlus polnud küll suur, kuid esimeseks kogemuseks väga hea. Mina abistasin Bradenit. Kõik läks hästi, ja sain hakkama. Väga positiivne kogemus, saada tallist välja ja proovida ka midagi muud. Kokku võistles ta nelja hobusega, käisime kahe satsiga.
 |
| Kuna Bradeni telefon kukkus hommikul katki, ja minul pole internetti sõitsime võitlustele sellise juhise järgi. Kohale jõudsime! |
Seltskond on endiselt väga tore, aga päris palju on hakanud tekkima lahkhelisi inimeste vahel. Lasen kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Näiteks sai teine töökaaslane väga pahaseks minu peale, kuna tavaliselt on tema see kes võistlustel abiks käib, kuid seekord läksin mina. Kuna aga selle kes läheb ning kes mitte otsustab siiski talli mänedzer Caroline siis sai see viha peagi otsa.
Täna oli üks väga eba Eestilik kogemus samuti. Töökaaslased käivad tihti lõunapausi ajal McDonaldsis, tavaliselt olen oma toidule jäänud, kuid täna otsustasin kaasa minna, kuna söök oli otsas. Maksma hakkas aga selgus, et mu kaart ei toimi. Tehing jäi katki, sularaha oli vähe ja selle eest võtsin lihtsalt jäätise. Töökaaslane aga pakkus et ostab mulle midagi, et ma just olin ju rääkinud kui näljane olen, ütlesin ära ning läksime kõik koos lauda. Teises kassas maksnud töökaaslased juhtunust ei teadnud, ja küsisid kas ma tõesti rohkem ei tahagi midagi, ütlesin neilegi et mu kaart ei toimi. Pakkusid kohe samuti et nad võivad osta midagi, ja siis.. Tuli mingi võõras mees seljatagant, pani käe mu õlale ja ulatas mu ette burgeri, ma vaatasin segase näoga otsa, ning ta ütles et see on sulle, kuna su kaart ei toiminud. Olin hämmingus, sellist käitumist kellegi poolt poleks eales osanud oodata. Tuleb välja, et mees oli meie taga järjekorras ja kuulis/nägi kõike pealt. Ei oska öelda muud, kui seda, et välismaa inimesed on ikka teisest klassist, midagi sellist ma ei usu, et Eestis kohtaks.
 |
| Caribis, kellega Christian Portugalis kaks võitu kirja sai :) |
 |
| Kui tööl liiga palav :P |
 |
| Meie maneez :) |
Vaba päeva sain peale kümmet päeva nejapäeval, olin omadega väga väsinud seega poole päevast veetsin oma toas. Koristasin kokkasin ja puhkasin. Õhtul kui teised olid tööga lõpetanud sõitsime Aachenisse võistlusi vaatama. Seal võistles ka Christian. Aachen on ka üks maailma suurimaid võistlusi, kogemus seda näha oli vägev. Kohale jõudes olid meie piletid töökaaslase käes kes oli sees, teda värava taga oodates saabus meie juurde mees ning ulatas meile kolm piletit mis on istekohtadega, nimelt nad ise olid juba lahkumas ja kuna sealsete piletitega saab sisse'välja käija andsid nad need meile. Istekohtade väärtus oli 70E seega ise me neid endale ei ostnud, hämmeldunult astusime siis nendega sisse. Leidsime ruttu koha kus seista ja vaatasime kohe võitlust, kuna Christian oli peagi startimas. Vaatasime Christiani ära ning võtsime miskit süüa ja läksime ''oma'' istekohtadele. Istudes oli vaade super ja oleksime seistes kõigest ilma jäänud. Saksamaa tiim teenis ka selles sõidus mida vaatama jõudsime võidu! Päris huvitav kogemus oli maailma tippe, kellest vaid pilte näinud olen nüüd näha ka enda ees võistlemas.
 |
| Penelepo Leprevost |
 |
| Christian Ahlmann :) |
Järgmine vaba päev oli juba täna. Kuna tulemas raske nädal kus kaks töölist puudu anti puhkust eelmisel nädalal. Laupäeval peale tööd tegin ruttu kiired toimetused, käisin poes ja istusin rongile Münsteri poole. Nimelt sõitsin ma Marilynile külla :) Münsterist edasi istusin rongile Osnabrücki, ning sealt edasi Cloppenborgi. Pikk reis ja palju ümber istumist seega jällegi kogemuse võrra rikkam. Marilyn tuli rongijaama vastu ning läksime otse Schützenfestile, see on siis mingi Saksa traditsionaale festival, kus pakuti bratwursti, kohalik tavapärane vorst, proovisin sellegi ära. Olime seal veidi aega Marilyni töökaaslastega ja siis sõitsime Marilyini juurde. Magasime mõlema vaba päeva puhul pikalt end välja ja seejärel startisime Marli poole. Käisime söömas, ostisin poest süüa ja nüüd oleme minu juures, vaatame filme ja naudime õhtut, homme tööle :)
 |
| Nimelt siis on Saksamaa kiirteedel lubatud sõita sellise kiirusega, mis masin välja võtab. |
* Tallis on üks hobune kes on kloonitud. temast pilte internetti panna ei tohi, seega ei saa ka mina siia lisada.
* Tallis on eraldi heinad, Christiani hobuste hein ning teiste hobuste omad. Nimelt siis hea hein tuleb kõik meile ning kehvem teistele. Siinne ''kehv'' hein on meie mõistes väga hea.
* Christian võistles eelmine nädal Portugalis, kahe esikohaga tõi koju üle 100 000E.
* Kui arvate et Eesti tallis palju draamasi siis eksite, ühe hobuse kordetamisest võib siin ka kolmas maailmasõda puhkeda :)
Lihtsalt uurin, et kui vana see kloon on ja kas ta sarnaneb ka oma originaaliga või on erisusi?
VastaKustutaVäimuselt sarnaneb, rohkem aga ei oska öelda kahjuks. Ei puutu temaga paraku kokku.
Kustuta