03.07 Saksamaa
Ja ongi minu esimene nädal siin Ahlmannide juures veedetud.
Emotsioon on väga positiivne, olen rohkem kui rahul olukorraga siin. Kõik on kaks viimast päeva küsinud, kuidas esimene nädal meeldinud on, ja vastus on alati sama, meeldib väga! Kõik mida kartsin siia tulles, on osutunud vastupidiseks. Kartsin väga, et Christian ja teised sõitjad võivad olla üleolevad või ülbed, aga tegelikult on kõik väga sõbralikud ja hoolivad. Kõigega aidatakse, korrutatakse, et kui midagi on, alati küsi.
Christiani põhisõitjaga rääkisin täna esimest korda ka pikemalt. Ta kinnitas mulle, et kui saan siin kaks kuud hakkama, siis edaspidi pole mul probleemi teise töökoha leidmisel, kui peaksin tulema uuesti ja tahtma mujale kui siia. Siin saan tõesti igal alal kogemust, ratsutada saan, groomi tööd saab siin harjutada korralikult, siin ka igasugu magnetravi jne masinaid mille kasutust vaikselt õpin. Eestis selliseid asju ei ole. Siin on samuti üks huvitav asi mida pole varem näinud ega kuulnud, nimetatakse spaks. Hobune läheb sisse, mahub täpselt sisse, aga liikumisruumi pole, siis tuleb vesi sisse, ja hakkab mullitama, jalgadele pidi hea olema.
Üks päev käisime ka Maikega ( groom koos minuga samas tallis ) natuke Marlist eemal ühes suures poes, umbes nagu sportsdirect, aga 3x suurem. Seal oli ikka kõike, ratsutamis asjadest mitte elektrooniliselt täituvate telkideni. Mul oli väga vaja saada jalanõusi, mis pehme ja toetava tallaga, kuna tavaliste poolsaabastega 12h ringi möllata oli piin, need ei hinga ja lisaks on jäiga tallaga. Ostsin kohe kaks paari, ja järgmine päev tööl oli kui pilvedel kõndimine. Õhtu lõpetuseks käisime ka söömas. Välismaale tavapärane koht, kus maksad kindla summa ära, ja siis saad kõike head ja paremat kui kaua tahad, ning palju jaksad süüa. Alustuseks võtsime igasugu värsket, seejärel olid erinevad kana, kreveti ja kartuli moodustised taigna sees ja õlis praetuna ning ka erinevad india/tai stiilis riisi ja nuudliroad, seejärel pajaroad kus juurvilju, liha seeni jne sees, seejärel oli liha/kalatoodete lett, kus kõik toores, panid endale taldrikule mis soovisid ning nemad tegid valmis, viimasena magusa lett, kus oli erinevaid kooke ja kõikvõimalike maitsetega jäätiseid. Kõik oli super hea, ja uue kogemusena sain proovida erinevaid mere elukaid ning känguruliha. Känguru liha kohta niipalju, et midagi erilist ta maitses polnud, kergelt nätske ja veidi võõra maitsega, aga ei midagi ebameeldivat. Minu jaoks tekitas väikse bloki lihtsalt see, et olen ise kängurupoega süles hoidnud ja neid paitanud ja toitnud, tean kui armsad nad on ja see tegi asja justkui raskemaks, aga proovimise mõttes proovisin siiski ära :)
Täna oli siis minu esimene vaba päev. Midagi sellega eriti peale ei osanudki hakata, hommikul lesisin 11-ni voodis, ja siis koristasin ja tegin süüa. Tegin makarone juustu, seente ja singiga. Muidu oli väga hea, aga soola mul polnud seega väga maitsetu. Seejärel tuli Maike ja ütles, et kui tahan nendega võistlustele kaasa minna, pean 2 minuti pärast olema lorrys, ei tea kuidas see Eesti keeles.. Auto milles neli/viis hobuse kohta ja suur koht varustusele. Ruttu riidesse ja paar asja kotti ja minekut. Kohale jõudes aga plats ujus kohutavalt, ( hullem kui Perila summershow oli) ja nad otsustasid mitte osaleda, seega sõitsime tagasi. Üks kogemustest mille ma ka kindlasti saan on võistlus groomi töö. Christian käib iganädalaselt võistlemas, ainult international võistlustel, ja tema on siin esmaspäevast kolmapäevani, ja siis lahkub juba uude riiki uute hobustega, kuid nädalavahetuseti võistlevad tema hobustega teised sõitjad me tallist, nendega ongi mul võimalus minna.
* Maneezis on parem muusika helisüsteem kui mõnes pubis/klubis vms.
* Ühe täku eest siin tallis pakuti eelmine aasta 2 miljonit, kuid ta on endiselt siin.
* Varem pole siin tallis eestlast töödanud, arvati et Eesti on Ukraina ja Venemaa vahepeal kuskil.
* Minu nimi on vahelduva eduga Isabel - Annabel
*Küsiti kas meil on riigis oma keel, tahtsid midagi kuulda ja ütlesin - rongi rattad ragisevad, nüüd nad igapäevaselt üritavad hakkma saada aga ei õnnestu.
* Meil on tööl 3 sakslast, üks kanadast, üks wachingtonist ning kaks prantsusmaalt.
* Loodus on kohati metsik ja pealekasv tohutu, meenutab Singapuri.
* Siin on kohutavalt palju kärbseid, ma ei tea kas meie koha viga või üldine, panin eile õhtul kärbselindi ja seal peal on 27 kärbest, ainult minu toast.
* Elu pole siin eriti kellelegi kallis, hüppavad 150 parkuure ilma kaskata.
* Samuti vaadatakse mind viltu, et kinnitan iga sõidu ajal turvavöö, siin seda ei tehta, ning ilma probleemita sõidetakse lorrys neljakesi, kuigi kohti kolmele.
Olen väga õnnelik ja rõõmus ja rahul.
Cheers :)
Emotsioon on väga positiivne, olen rohkem kui rahul olukorraga siin. Kõik on kaks viimast päeva küsinud, kuidas esimene nädal meeldinud on, ja vastus on alati sama, meeldib väga! Kõik mida kartsin siia tulles, on osutunud vastupidiseks. Kartsin väga, et Christian ja teised sõitjad võivad olla üleolevad või ülbed, aga tegelikult on kõik väga sõbralikud ja hoolivad. Kõigega aidatakse, korrutatakse, et kui midagi on, alati küsi.
Christiani põhisõitjaga rääkisin täna esimest korda ka pikemalt. Ta kinnitas mulle, et kui saan siin kaks kuud hakkama, siis edaspidi pole mul probleemi teise töökoha leidmisel, kui peaksin tulema uuesti ja tahtma mujale kui siia. Siin saan tõesti igal alal kogemust, ratsutada saan, groomi tööd saab siin harjutada korralikult, siin ka igasugu magnetravi jne masinaid mille kasutust vaikselt õpin. Eestis selliseid asju ei ole. Siin on samuti üks huvitav asi mida pole varem näinud ega kuulnud, nimetatakse spaks. Hobune läheb sisse, mahub täpselt sisse, aga liikumisruumi pole, siis tuleb vesi sisse, ja hakkab mullitama, jalgadele pidi hea olema.
Üks päev käisime ka Maikega ( groom koos minuga samas tallis ) natuke Marlist eemal ühes suures poes, umbes nagu sportsdirect, aga 3x suurem. Seal oli ikka kõike, ratsutamis asjadest mitte elektrooniliselt täituvate telkideni. Mul oli väga vaja saada jalanõusi, mis pehme ja toetava tallaga, kuna tavaliste poolsaabastega 12h ringi möllata oli piin, need ei hinga ja lisaks on jäiga tallaga. Ostsin kohe kaks paari, ja järgmine päev tööl oli kui pilvedel kõndimine. Õhtu lõpetuseks käisime ka söömas. Välismaale tavapärane koht, kus maksad kindla summa ära, ja siis saad kõike head ja paremat kui kaua tahad, ning palju jaksad süüa. Alustuseks võtsime igasugu värsket, seejärel olid erinevad kana, kreveti ja kartuli moodustised taigna sees ja õlis praetuna ning ka erinevad india/tai stiilis riisi ja nuudliroad, seejärel pajaroad kus juurvilju, liha seeni jne sees, seejärel oli liha/kalatoodete lett, kus kõik toores, panid endale taldrikule mis soovisid ning nemad tegid valmis, viimasena magusa lett, kus oli erinevaid kooke ja kõikvõimalike maitsetega jäätiseid. Kõik oli super hea, ja uue kogemusena sain proovida erinevaid mere elukaid ning känguruliha. Känguru liha kohta niipalju, et midagi erilist ta maitses polnud, kergelt nätske ja veidi võõra maitsega, aga ei midagi ebameeldivat. Minu jaoks tekitas väikse bloki lihtsalt see, et olen ise kängurupoega süles hoidnud ja neid paitanud ja toitnud, tean kui armsad nad on ja see tegi asja justkui raskemaks, aga proovimise mõttes proovisin siiski ära :)
Täna oli siis minu esimene vaba päev. Midagi sellega eriti peale ei osanudki hakata, hommikul lesisin 11-ni voodis, ja siis koristasin ja tegin süüa. Tegin makarone juustu, seente ja singiga. Muidu oli väga hea, aga soola mul polnud seega väga maitsetu. Seejärel tuli Maike ja ütles, et kui tahan nendega võistlustele kaasa minna, pean 2 minuti pärast olema lorrys, ei tea kuidas see Eesti keeles.. Auto milles neli/viis hobuse kohta ja suur koht varustusele. Ruttu riidesse ja paar asja kotti ja minekut. Kohale jõudes aga plats ujus kohutavalt, ( hullem kui Perila summershow oli) ja nad otsustasid mitte osaleda, seega sõitsime tagasi. Üks kogemustest mille ma ka kindlasti saan on võistlus groomi töö. Christian käib iganädalaselt võistlemas, ainult international võistlustel, ja tema on siin esmaspäevast kolmapäevani, ja siis lahkub juba uude riiki uute hobustega, kuid nädalavahetuseti võistlevad tema hobustega teised sõitjad me tallist, nendega ongi mul võimalus minna.
* Maneezis on parem muusika helisüsteem kui mõnes pubis/klubis vms.
* Ühe täku eest siin tallis pakuti eelmine aasta 2 miljonit, kuid ta on endiselt siin.
* Varem pole siin tallis eestlast töödanud, arvati et Eesti on Ukraina ja Venemaa vahepeal kuskil.
* Minu nimi on vahelduva eduga Isabel - Annabel
*Küsiti kas meil on riigis oma keel, tahtsid midagi kuulda ja ütlesin - rongi rattad ragisevad, nüüd nad igapäevaselt üritavad hakkma saada aga ei õnnestu.
* Meil on tööl 3 sakslast, üks kanadast, üks wachingtonist ning kaks prantsusmaalt.
* Loodus on kohati metsik ja pealekasv tohutu, meenutab Singapuri.
* Siin on kohutavalt palju kärbseid, ma ei tea kas meie koha viga või üldine, panin eile õhtul kärbselindi ja seal peal on 27 kärbest, ainult minu toast.
* Elu pole siin eriti kellelegi kallis, hüppavad 150 parkuure ilma kaskata.
* Samuti vaadatakse mind viltu, et kinnitan iga sõidu ajal turvavöö, siin seda ei tehta, ning ilma probleemita sõidetakse lorrys neljakesi, kuigi kohti kolmele.
 |
| Üks päev oli meil aga selline tuul, et võttis rajalt maha kõik takistused peale ühe :) |
 |
| Minu lemmik, Hui Buh |
 |
| Ei mingeid väikseid kärusi, siin tehtakse bokse nendega |
 |
| Ja siin on minu Lasuur elu nautimas :) Tänud Epule! :) |
Olen väga õnnelik ja rõõmus ja rahul.
Cheers :)
Sattusin siia läbi Google otsingu, aga väga nice! Ratsutajana oskan vaid kade olla :) Samas on väga äge, et noorem põlvkond käib välismaal kogemusi omandamas. Edu edaspidiseks :)
VastaKustutaTänan! Kuskilt peab ju nippe ja kogemusi noppima :)
KustutaVäga tubli! Jätks ikka blogi kirjutamist, põnev on lugeda :)
VastaKustuta