19.01.20


Kiire ja lühike ülevaade nädalavahetuste tegemistest



Tööst

 Nagu eelmises postituses mainisin, töötame Delroy avokaadofarmis. Meie tööpäevad on 06:00-15:00 esmaspäevast reedeni. Nädalavahetused alati vabad (va erandkorrad), mis on meie mõlema jaoks üsna harjumatu. Kahe otsaga asi - kohati tahaks teenida kuna oleme siin üsna lühikest aega, teisalt aga annab see võimaluse iga nädalavahetus seiklemas käia ja ümbrust avastada. Aga tööst. Me töötame kolmeses tiimis (enamasti) ja spreitame. Üks on siis traktoril ja teisel spreitavad. Iga rida vahetame. Töö on üsna lebo ja päevad lähevad kiirelt. Oleneb muidugi põllust, mõni on kerge peavalu ja teine juba palju kergem. Peale esimest nädalat oli meie ''raske'' rida põllul olnud maksimaalselt 40min pikk. Ja selle nädala lõpus uuele põllule minnes tahtsin minna kontorisse ja öelda - HEADAEGA. Ühesõnaga mega pekkis ja seal teeme ühe rida ca 2h. Ehk siis kui varem saime öelda et tegime kolmekesi päevas kuskil 20 rida, siis nüüd on see arv maksimaalselt olnud 5. Ma ei oska kirjeldada nii hästi mis ja miks, aga numbrit erinevus peaks asja veidi arusaadavamaks tegema. Madusi oleme veel näinud, või tähendab meie ei näinud, aga teiselpool rida olnud kaastöötaja nägi, ja vist isegi kahte koos. tegemist oli siis ühe aussi kõige mürgisema olendiga, oli hea vibe peale seda tööd jätkata. Olenditest juba rääkides, siis ämblikke pole kohanud endiselt, kuid konnad on siin küll liikvel Ma juba ükspäev tegin suurt hädakisa kui üks jalgu jäi. Need on täpselt nagu eesti tavalised konnad, aga nad on neoonrohelised. Nemad mürgised ei ole, aga harjumatud ja nats jäledad.

Üks peegelkaameraga tehtud jäädvustus imelisest päevitusest :D


Nädalavahetuste avastamised

 Oma esimesel nädalavahetusel siin (ehk eelmine nv) esimene päev ei teinud me suurt miskit. Oli selline kodus logelesime. Mina olen täiega selline inimene, kellel vahest vaja päeva kus mitte midagi tegema ei pea ja saab lihtsalt olla. Eriti meeldisid sellised päevad mulle Elvas :( 
 Pühapäeval aga võtsime suuna Windy Harbouri poole. Seal pole mingit erilist turistikat. Lihtsalt rannik, suured kaljud ja imeilus vaade. Polnud me siin ju õieti ilusaid rannikualasi näinud. Algul jalutasime niisama ookeani ääres, siis aga mõtlesime et no vaatame kuhu mingi teine teerada viib. Ja siis oli järsku tee lõpp, algas võsa. Tee ja võsa piiriks olid pandud mingid puuhalud/oksad. Saime aru, et okei siit vist ei taheta, et inimesed edasi lähevad. Ja mis me tegime? Jah me ronisime sealt oma plätudega üle ja avastasime imelised vaated. Ma ei hakka selgitama pikemalt, lisan pildi.





Seal oli korralik kuumaastik, ja kohati augud keset kivistikku ja sealt alla vaadates otse kas siis ookeani või alumise kaljutükini. Tegime kohustuslikud insta-laksud ära, ja suundusime tagasi. Käisime söömas ja tulime koju. 

Sel nädalavahetusel oli üsna sarnane muster. Laupäeva logelesime ja täna (pühapäeval) käisime siis seiklemas. Täna läksime aga Cape Leeuwin lighthouse vaatama. See on siis tuletorn ookeani ääres. Sinna sõites jäi teeäärde aga üks ilusamaid randu mis näinud olen. See polnud küll otseselt rand, aga vesi oli nii helesinine ja ilus. Kahjuks oli aga väga tuuline ja lained suured, niiet parimat vaadet just ei olnud. Minul hakkas seal väga kõhe, mina oma ookeani foobiaga :D Vesi oli imeilus, aga et sinna sisse läheks peaks keegi küll miljoni dollariga kaldal ootama :D Aga vesi oli soe - selle katsusin jalgadega ära. 




Tuletorni minnes oli aga veel üks väike muuseumi taoline majake. Ja siis vaated ookeanile. Seal tuletorni ees on siis ka koht, kus india ookean ja southern ocean? (pole kuulnudki sellisest) kokku põrkavad. Ehk keset ookeanit on koht kus lained mitte siis kalda poole lainetega tule, vaid keset vett põrkasid kokku. Tuletorni üleval oli aga selline tuul, et lükkas konkreetselt lükkas edasi ja telefon tahtis käest lennata. 








 Järgmisena läksime 20min sõidu kaugusel olevasse kaevandusse. Seal oli siis ringkäik umbes 20-30m sügavusele. Väga ilus oli, ja jääb kindlasti meelde. Kõige sügavamal olles pandi meil ka sisse paigaldatud tuled kustu, ja saime olla totaalses pimeduses. Lahe kogemus, sest no niisugust pimedust ei saa just igalpool saavutada. Ja samal ajal tead, et oled veel kuskil sügaval kaevanduses ja kui nüüd need tuled ei lähegi enam põlema või kaob elekter ära oleks küll olnud paras seiklus :D 










Lõpetan praeguseks, kell juba halastamatult palju, ja homme peab varakult juba tööl olema. Täna on mu kutsudel sünnipäev, laulge neile siis oma peas natuke sünnipäeva laulu, mina nutan natuke veel patja suurest igatsusest. Igatsen eestimaaad! 
Tsaupaka!

















Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

28.01 Austraalia ilmast ja päiksest

Back on track :) Belgia

06.04 Belgia