08.01.2020

Palju muutusi ühe nädalaga.

Oleme olnud viimasel nädalal üsna tegusad. Palju on muutunud ja kõik ainult positiivses võtmes!

Kas oled Austraalias käinud, kui sellist pilti pole?

Ostsime auto!

Kui enne auto ostu olime veidi kõhklevad, et kas ja millist, siis nüüd oleme super rahul! Minu õe sõbranna, kes samuti Perthis elab oli lahkesti nõus koos oma kutiga meile selle ostu juures appi tulema. Tundus natuke liiga riskantne ost, meil kahekesi oma aruga auto osta. Lisaks polnud kumbki veel vasakpoolses liikluses sõitnud, ega sellise autoga harjunud niiet oli ideaalne võimalus. Võtsime laupäeval selle missiooni ette. Valisime mõned autod mis silma jäid ja hakkasime siis ringi sõitma. Esimene auto oli toyota camry. Vana, aga väga-väga korralik ja hoitud auto. Toyotat oldi meile siin juba soovitatud, siin kliimas hea ja vastupidav automark. Auto kuulus vanemale naisterahvale ja oli näha, et pole palju kasutatud, kuna 20a vana auto kohta oli seest ja väljast väga heas korras. Esimest autot aga kohe niimoodi ära osta ei julenud ja jätkasime otsinguid. Vaatasime veel kahte autot, kuid need olid kallimad kuid samas palju kehvemas seisus kui esimene, niiet jäi lukku, et ostme ära esimese auto. Hinnast. Hind oli 1200 dollarit, mille kauplesime veel 1000 dollari peale, seega saime väga heas korras auto 620€-ga, milline vedamine! Müüaks oli vanaproua kes oli hiljuti teise ilma läinud tütar ja tema mees. Neile oli see auto ees, ja mees tunnistas et eks tegelikult saaks auto müüdud ka 1800 dollariga, aga soovib sellest ruttu vabaneda. Tegemist siis valge, sedaan ja automaat kastiga. Automaat oli üks eelistusi, kuna siin on kõik niigi tagurpidi liikluses, siis vähemalt ei pea tagurpidi käike vahetama :D

Siiani on sõitnud autoga Marilyn, ma võtan veel hoogu :D Täna tööjuures natuke sõitsin, aga küll mina ka üks hetk sanga kargan :P Asi mis alguses tohutult segadust tekitas(peale selle et kõik on tagurpidi) oli see, et tulede lüliti ja kojamehed on vahetused, ja enamasti läksid suuna asemel käima kojamehed :D Eks siiani võtab harjumist, just eile tõstin pea telefonilt ja vaatasin, et ohhoo Marilyn, ega me ei sõida vastassuunas :D Eks vaikselt saab käppa rohkem, rasket ei ole midagi, lihtsalt kõik tuleb ju nii automaatselt.

Meie paugupill :P (not)

Kuid samal päeval kui auto ostsime, käisime Grete ja Steveniga ka mõningaid Perthi vaatamisväärsuseid avastamas. Esimesena viisid nad meid algul lihtsalt pargina näivasse kohta. Natukese aja pärast tulid väravad ja aed, sisenesime. Jalutasime veidi ja mis me näeme - kängurukesed jalutavad. Esimesed keda nägime olid veidi arad ja meid endale ligi ei lasnud. Jalutasime veidi veel ja nägime põllul kahte magavat känguru. Hiilisime neile ligi, kükitasime ja nad lasid ennast paitada ja uudistada. NIII VAHVA! Nad olid seal vabalt, ja polnud nö turistide poolt ära paitatud, et neil täitsa savi oleks. Eks nad natuke kurisesid aga me olime rahulikult ja tegime ruttu kohustuslikud pildid ära. Väga vahva kogemus!

Selline suur park kus kängurud elutsesid.

Järgmisena käisime jõe ääres linnas jalutamas. Seal olid mõned uued ehitised ning kellatorn. Selline Perthi Dubai :D Seejärel veel Kings parkis, see oli kalju serval ja sealt oli väga ilus vaade linnale. Oli juba pime niiet oli eriti ilus. Seal oli ka momument ning kaarjas istumisala. Selle salajane võlu oli see, et kaks inimest võivad istuda täiesti eri äärtes, kuid heli kajab justkui inimene istuks täpselt sinu kõrval.

Kellatorn

Kaarjas istumisala

Wild park

Grete ja Steveni soovitusel läksime järgmine päev autoga avastama üht loomaaia taolist parki. Kuna asus linnast veidi väljas, oli hea võimalus natuke autoga ja liiklusega end harjutada. Pargi omanikud on kohalik pere, ja on selline pisem armas park. Seal on terve päev kindlatel kellaaegadel erinevad loomad keda siis lähemalt näha ja parimal juhul ka katsuda saab. Minu lemmikuks olid kindlasti koaalad. Kängurusi saime juba natuke vabamas looduses paitada. Koaaladele oli 6 boksi, kus neile oli puu, ja maitsvad oksad pandud, ja siis inimesed said käia neid paitada, ja pilte teha. Nunnumeeter põhjas :P Hiljem käisime ka kängurude juurest läbi, kuid nemad olid seal inimeste poolt nii ära nätsutatud, et ei olnud neil mingit emotsiooni, kui keset nende uinakut neid paitama kukkusid. Kuid siiski oli tore. Neid oli igasugu erinevaid värve ja vanuseliike, nägime ka täitsa valgeid kängurusi. Õues oli küll varjus 36c, ning see tegi päeva üsna väsitavaks. Kuid sellegi poolest oli üks vahva päev!:)

Me kolisime!

Okei asi polnud lihtsalt kolimine. Kuna saime auto, siis saime ühe tööandjaga kellega juba varem kontakt oli loodud jutule, et saame tema farmis tööd. Delroy avokaadofarm Pembertonis. See asub siis Perthist 3,5h kaugusel. Leidsime ruttu ka elukoha ning reis võis alata. Elukohaks saime endale toa noore paari majas. Ehk siis rendime tuba majas. Kogu ülejäänud maja on üldkasutuses. Tegemist siis alla 30-e aastaste noortega, kellel kaks last. Üks on 9 kuune ja teine 2,3. Nad on üsna sümpaatsed, pole küll ideaalne elukoht, kuid parem kui bäkker ja alustuseks vähemalt midagi. Elame 20min kaugusel tööst, linnas nimega Manjimup. Üsna väike ja kõhe linn. Oleme harjunud Perthis ka õhtuti poodi/niisama jalutama läinud, kuid siin see tripp ette võttes oli üks õhtu ikka kohutavalt kõhe. Linn oli hiirvaikne, mitte ühtegi häält ega inimest. Pargis karjusid vaid papagoid, mis tegi asja veel hirmsamaks. Muidugi oli tagasi jalutades täiesti kottpime, niiet enam seda trippi jala ette ei võta, või noh vähemalt mitte nii hilja :D

Ja muide, siin tõused päike hästi vara, viie ajal, ja on KOHE mega kõrvetav, kui pimedaks läheb juba 6-7 ajal õhtul, ja seda väga järsul

Uus töö

Sellest räägiksin tegelikult pikemalt siis, kui oleme päriselt maitse suhu saanud. Praegu vaid kaks päeva tööl käinud ja ei tea veel päris täpselt kõike rääkida. Kuid esmamulje on hea. Eks töö on selline lihttöö nagu austraaliasse tulles bäkker ikka farmis teeb, aga mulle on alati meeldinud füüsiline töö niiet hetkel klapib. Eks 8h päikse käes põllul olla on super raske, aga ehk harjume ära :D Esimesel päeval sain ma küll vähemalt 20-nda astme põletuse jalgadele. Panin rõõmsalt hommikul lühkad jalga ja lippasin tööle ilma päiksekreemi panemata. VOT SULLE ütles aussi päike ja kärsatas need üleni tulipunasteks. Tööpäeva lõpus tundsin kuidas keegi justkui hoiaks tulemasinal nuppu peal ja säristaks mu jalga nagu oma grillvorsti, mmmmmm :P

Täna juba olime kreemitatud, ja panin jalga vähe pikemad püksid, mida oli ''mega mugav'' oma põlenud jalgade peal kanda, aga parem kui lühikesed püksid oleksid olnud :D

AA! Täna nägime esimest madu ka. Kirjutan seda siia nii casually, nagu oleks tegemist mingi nastikuga olnud :D Ega ma ei tea siiski mis liiki madu see oli, kuid no (seda ei saa viisakalt kirjeldada) poleks ma too hetk traktoriga sõitnud siis ma oleks end täis p*sandanud ka.. Ta oli ikka no 1,5m pikk kindlasti, ja selline jäme kiire jässakas. Eks me kindlasti kohtame neid veel, ehk päris mitte füüsiliselt, aga siin neid jah paraku liigub. Ämblikutest olen käte pealt leinud vaid pisikesi, kuid siin on üks must, punase seljaga keda ma tõesti kohata ei sooviks..