Kuskil miskit toimus!

Kui siia blogisse taas postitus sündimas on, siis pole kahtlust, et Bella taas maailma avastama on suundunud. Kuna seekordne reis on teistest tükkmaad erilisem, pikem ja kaugem, siis otsustasin teha enne reisimuljete jagamist ka postituse mõtetest enne reisi algust.

Reisi sihiks on seekord Austraalia! Huhh, ka mina olen sinna lõksu lõpuks langenud :D Kuid seekord ei reisi ma üksi, vaid koos sõbranna Marilyniga. Kus tuli mõte aussi minna? Tegelikult naerame ise selle üle siiani. Täiesti suvaliselt jutu sees paiskasin nalja, et noh siis lähme aussi? Ja järgmine hetk tegime viisa taotlused ja ostsime piletid. Mõtlesime, et veedame veel jõulud kodus, sööme head ja paremat ning uue aasta võtaks vastu juba aussis. Mõeldud tehtud, 27 detsember oli reisi algus.

Emotsioon kodust

Minu jaoks oli Eestist lahkumine ääretult raske. Kui tavaliselt minnakse aussi peale keskkooli/kõrgkooli, siis kui pole aimugi mida eluga nüüd päriselt edasi teha, siis mul oli asi teisiti. Mul on juba amet ja valdkond kus soovin edasi töötada, mul on oma päris kodu, kust oli NII raske lahkuda, ja loomulikult minu koerad ja hobune. Kuid kõik sai ilusti lahendatud nii, et kõik osapooled on õnnelikud. Hobune elab Võrus oma muhedat elu, ning koertel on suur maja Laulasmaal mere ääres. On veel viimane hetk minna, avastada ja näha. Tundsin juba, kuidas kodus hakkasid vaikselt juured alla kasvama ja see tekitas minus instinkti põgeneda :D

Edaspidine blogi stiil

Lugesin alles hiljuti kui blogi disaini muutsin oma vanu postitusi. Olin need kirjutanud sellises viisakas formaadis ja väga diplomaatiliselt :D Eks ma ikka mõtlesin, et noh eks mõned võõrad satuvad ka lugema, olgu siis hea mulje. Aga otsustasin nüüd hakata veidi rohkem ’enda moodi’ blogima, ja võtan veidi vabamalt. Võibolla sellest tuli ka varem see tunne, et üldse ei taha blogida, kuidagi puudus motivatsioon.

Kui kauaks?

Meie esialgne plaan on tegelikult suvel juba Eestisse tagasi tulla. Mina ei tahaks koertest ja kodust nii kaua eemal olla, ja Marilyn läheb kooli. Kuid eks meid on korralikult hoiatatud, et ei tule te niipea tagasi kui aussis selle tunde kätte saate. Päris suur osa minu lähedastest on ka kindlad, et võtan mehe ja ei tule kunagi tagasi :D Niiet paneme panuseid mis siis saab? :D

Hetkel ma rohkem ei kirjutakski, järgmine postitus tuleb juba lendude kohta, ja siis läheb lahti aussi elu :P

PS! Lisasin blogi vasakule ka valiku, kus saab lisada oma emaili, ning siis tuleb alati teade, kui uus postitud tulnud :)