05.08 Saksamaa
Hei hei!
Pole paraku ammu jõudnud miskit kirjutada, on olnud väga rasked nädalad ja pea iga päev lähen enne kella üheksat magama. Eelmine nädal puudus meie talli üks põhi groome, kuna oli võistlustel, seega juba siis oli topelt tööd vaja teha. Eelmine nädal seetõttu ka ei õnnestunud saada vaba päeva. See nädal tulid aga kaks uut tüdrukut meie juurde tööle, seega on nüüd veidi lihtsam.
Üleeilsest kuni esmaspäevani on samuti üks mu töökaaslane võistlustel abis, seega üks põhi groom vähem, kuid see-eest kaks uut. Tunnen end vahest nagu lasteaia kasvataja, sest hetkel olengi üksi kahe uuega, ja pean neile kõike õpetama ja töö ülesandeid jagama. Aga õnneks on nad väga väga toredad. Mõlemad Saksamaalt pärit, üks räägib inglise keelt, teine ainult väga vähe. Üks on siis Anna ja teine Ines. Annaga hakkasime kohe väga hästi läbi saama, ja nüüd on töö keskkond hoopis teine, temaga lobiseme koguaeg maast ja ilmast, ja tööl on lõbus :)
Võistlus hooaeg on täies hoos, seega iga nädalavahetus käib meie sõitja võistlemas. See tähendab seda, et olenevalt päevas, aga näiteks täna pidi kella 14-ks olema sõidetud 10 hobust. Seega oli kiire hommikupoolik. Mina olen harjunud sellega, et kõike peab kiiresti aga hästi tegema, aga uued groomid kipuvad hobust puhastama 30 minutit ja valmis panema 20 minutit, ja sellise tempoga ei jõua me tööd tehtud, seega pean nagu rikkis raadio korrutama, et tööd peab tegema kiiresti, aga hästi. Samas saan väga hästi nendest aru, alles olin ka siin algaja.
Nädala alguses oli päevad läbi paduvihm. Poisid pidid aga nendel päevadel hüppama, kuna nädala lõpus võistlused. Siis oli selline olukord, kus mina olin ainus kes neid siis aitas hüppamisel. Ehk tõstsin takistusi. Hiljem kui hobust maneezis jalutasin, ja nemad samuti oma hobuseid maha jalutasid ütlesid, et alati kui padukaga hüpata tahavad, ei ole keegi nõus appi tulema, ja nad peavad tihtipeale ise seda hüppamise kõrvalt tegema. Ja siis nad ütlesid: ''Annabel on tugev Eesti naine, ei tema karda vihma, tema ära ei sula.'' :D Kumbki neist enne minu tulekut Eesti olemasolu kohta ei teadnud, seega nüüd on nende arvamus Eestlastest selline, et oleme tugevad töö naised :D
Nüüd poes käies vaatan juba magusalette sellise pilguga, mida võiks Eestisse kaasa võtta. Siinkohal on aga kohe näha, et Eesti on selle kohapealt täitsa arenenud. Varem käies näiteks Hispaanias, oli ikka väga palju erinevaid tootjaid, kelle tooteid Eestis pole. Siin on aga pea kõik müügil olevad asjad, ka Eestis olemas. Näiteks Eestis populaarust koguv Lindt on siin väga populaarne. Meie poodides on vaevalt 10 erinevat shokolaadi nende toodangust. Siin aga on ühes keskmise suurusega toidupoes 64 erinevat Lindt shokolaadi. Kuna neid oli pea terve lett, lugesingi kohe kokku :)
Kõik on kokkuvõtvalt väga hästi. Inimesed on väga toredad ja tiimina oleme nii kokkuhoidev (välja arvatud mõned eri juhtumid). Kõik hoolivad üksteisest väga. Eelmisel nädalal kui väga raske oli, siis kohe Braden ütles, et mine sa ikka täna varem magama, teil niigi raske ja näen väsinud välja :D
See on ka suur pluss, et sõitja on siin juba 2,5 aastat sõitja olnud ning teab, kui raske groomidel on. Seega ta ei pahanda, kui kiirel hommikul ei jõua me talle hobust 100% valmis selleks ajaks, kui tema uuega tagasi tuleb. Mõistab meid ja alati kui lõpetab ratsutamise tuleb ja aitab.
Täna lähen ööseks Anna juurde, ta elab siit 40 minuti kaugusel. Lähme õhtul sööma, ning hiljem tema juurde. Sinna tulevad ka paar tema sõbrannat, ja võtame siis koos mu 18 sünnipäeva vastu. Tal on kodus ka väli bassein ja väli mullivann, seega saame seal lõõgastuda õhtul. Homme peale tööd plaanime minna ka võistlusi vaatama, kus meie talli sõitjad võistlevad. Peale seda on seal ka ratsutajate pidu, kuhu energia olemasolul ka lähme.
Alles on vaid 14 päeva. Olen kurb kuid samas ka rõõmus. Aga veidi rohkem vist kurb, sest sama tiimiga siin tööle naasta on väga väike tõenäolsus. Juba eelmine nädal lahkus üks meie seast. Kuna kõik maailma peal laiali, siis on väga kahju, sest neid imelisi inimesi ma enam kohata ei pruugi. Lahkumine saab olema väga raske.
Ja muide, Christian on alates augustist taas maailma number 1 takistussõitja!! :) Ning laupäeval lendabki meie Taloubet Riosse.
Pole paraku ammu jõudnud miskit kirjutada, on olnud väga rasked nädalad ja pea iga päev lähen enne kella üheksat magama. Eelmine nädal puudus meie talli üks põhi groome, kuna oli võistlustel, seega juba siis oli topelt tööd vaja teha. Eelmine nädal seetõttu ka ei õnnestunud saada vaba päeva. See nädal tulid aga kaks uut tüdrukut meie juurde tööle, seega on nüüd veidi lihtsam.
Üleeilsest kuni esmaspäevani on samuti üks mu töökaaslane võistlustel abis, seega üks põhi groom vähem, kuid see-eest kaks uut. Tunnen end vahest nagu lasteaia kasvataja, sest hetkel olengi üksi kahe uuega, ja pean neile kõike õpetama ja töö ülesandeid jagama. Aga õnneks on nad väga väga toredad. Mõlemad Saksamaalt pärit, üks räägib inglise keelt, teine ainult väga vähe. Üks on siis Anna ja teine Ines. Annaga hakkasime kohe väga hästi läbi saama, ja nüüd on töö keskkond hoopis teine, temaga lobiseme koguaeg maast ja ilmast, ja tööl on lõbus :)
Võistlus hooaeg on täies hoos, seega iga nädalavahetus käib meie sõitja võistlemas. See tähendab seda, et olenevalt päevas, aga näiteks täna pidi kella 14-ks olema sõidetud 10 hobust. Seega oli kiire hommikupoolik. Mina olen harjunud sellega, et kõike peab kiiresti aga hästi tegema, aga uued groomid kipuvad hobust puhastama 30 minutit ja valmis panema 20 minutit, ja sellise tempoga ei jõua me tööd tehtud, seega pean nagu rikkis raadio korrutama, et tööd peab tegema kiiresti, aga hästi. Samas saan väga hästi nendest aru, alles olin ka siin algaja.
Nädala alguses oli päevad läbi paduvihm. Poisid pidid aga nendel päevadel hüppama, kuna nädala lõpus võistlused. Siis oli selline olukord, kus mina olin ainus kes neid siis aitas hüppamisel. Ehk tõstsin takistusi. Hiljem kui hobust maneezis jalutasin, ja nemad samuti oma hobuseid maha jalutasid ütlesid, et alati kui padukaga hüpata tahavad, ei ole keegi nõus appi tulema, ja nad peavad tihtipeale ise seda hüppamise kõrvalt tegema. Ja siis nad ütlesid: ''Annabel on tugev Eesti naine, ei tema karda vihma, tema ära ei sula.'' :D Kumbki neist enne minu tulekut Eesti olemasolu kohta ei teadnud, seega nüüd on nende arvamus Eestlastest selline, et oleme tugevad töö naised :D
Nüüd poes käies vaatan juba magusalette sellise pilguga, mida võiks Eestisse kaasa võtta. Siinkohal on aga kohe näha, et Eesti on selle kohapealt täitsa arenenud. Varem käies näiteks Hispaanias, oli ikka väga palju erinevaid tootjaid, kelle tooteid Eestis pole. Siin on aga pea kõik müügil olevad asjad, ka Eestis olemas. Näiteks Eestis populaarust koguv Lindt on siin väga populaarne. Meie poodides on vaevalt 10 erinevat shokolaadi nende toodangust. Siin aga on ühes keskmise suurusega toidupoes 64 erinevat Lindt shokolaadi. Kuna neid oli pea terve lett, lugesingi kohe kokku :)
Kõik on kokkuvõtvalt väga hästi. Inimesed on väga toredad ja tiimina oleme nii kokkuhoidev (välja arvatud mõned eri juhtumid). Kõik hoolivad üksteisest väga. Eelmisel nädalal kui väga raske oli, siis kohe Braden ütles, et mine sa ikka täna varem magama, teil niigi raske ja näen väsinud välja :D
See on ka suur pluss, et sõitja on siin juba 2,5 aastat sõitja olnud ning teab, kui raske groomidel on. Seega ta ei pahanda, kui kiirel hommikul ei jõua me talle hobust 100% valmis selleks ajaks, kui tema uuega tagasi tuleb. Mõistab meid ja alati kui lõpetab ratsutamise tuleb ja aitab.
Täna lähen ööseks Anna juurde, ta elab siit 40 minuti kaugusel. Lähme õhtul sööma, ning hiljem tema juurde. Sinna tulevad ka paar tema sõbrannat, ja võtame siis koos mu 18 sünnipäeva vastu. Tal on kodus ka väli bassein ja väli mullivann, seega saame seal lõõgastuda õhtul. Homme peale tööd plaanime minna ka võistlusi vaatama, kus meie talli sõitjad võistlevad. Peale seda on seal ka ratsutajate pidu, kuhu energia olemasolul ka lähme.
Alles on vaid 14 päeva. Olen kurb kuid samas ka rõõmus. Aga veidi rohkem vist kurb, sest sama tiimiga siin tööle naasta on väga väike tõenäolsus. Juba eelmine nädal lahkus üks meie seast. Kuna kõik maailma peal laiali, siis on väga kahju, sest neid imelisi inimesi ma enam kohata ei pruugi. Lahkumine saab olema väga raske.
Ja muide, Christian on alates augustist taas maailma number 1 takistussõitja!! :) Ning laupäeval lendabki meie Taloubet Riosse.
 |
| Meie sõitja Braden :) |
 |
| Hobuste spa |
 |
| Superstaar Taloubet |
 |
| Minu lemmik :) |
 |
| Colotit |
 |
| Ümbrus on väga ilus, ja vapustav loodus |
 |
| Spa seest |
Kommentaarid
Postita kommentaar