13.12 Šveits
Hei!
Kuna olen pool tundi seda postitus alustanud, siis kirjutan siia tänasest päevast - värskelt meeles.
Täna oli mul poolik päev. Hommikul tänaseid plaane nähes sain teada, et täna pean oma mälukaotusega silmitsi minema ja uuesti sellele pikale ringile minema. Kuna ma ei mäletanud sellest ringist midagi, oli muidugi uus ja huvitav ja nii ilus :) Sellel ringil olles paraku palju mõtteid olid sellel, mis siin eelmisel korral juhtus. Sama rahvas, samad hobused ja kuidagi natuke deja vu oli. Minu hobune oli küllaga teine, nimelt seesama hobune kelle selga ma istusin peale peapõrutuse saamist. Hobune kes mulle selle põhjustas, on nüüdseks juba uues kodus.
Hobune kes muidu on tõeline sossu ja väga okei peaga arvestades verd mis temas voolab, hoidis mind terve tee siiski erksana ja värskena. Natuke jõudsin muust mõelda ja mägesi vaadata, kui tagumik juba taevas käima hakkas :D Kõige olulisem oli siiski sellest hirmust üle saada, mida ma ka suutsin. Pole varem kunagi vist olnud nii, et peale kukkumist (seekord ma küll ei kukkunud aga asi oli veel hullem) ei julgeks korrata juhtunut. Ratsutanud olen ma küll ja veel peale õnnetust, aga see ring tundus natuke hirmus mulle. Kui asi jõudis traavis mäest üles minekuni oli mu keha küll nagu sült ja pilt virvendas. Aga lõpp hea - kõik hea! Tagasi jõudma hakates olid mul vist küll suunurgad kulmudeni, nii fun ja lahe oli tegelikult. Selliste sporthobustega metsas kappamas käia on hoopis miskit muud, alustades sellest, mis samm neil on, kui metsas pikal sirgel uhada lased, ning lõpetades nende omamoodi vingete põrgetega mis nad sulle pakuvad :D Seda siis väikeste pukkide ja tagumise otsa lennuga :D
Teise poole päevast nagu kombeks - avastasin Sveitši. Seekord läksin marsruudil St. Wendelin - Rotkreuz - Zug - Schönegg - Zugerberg. Nimelt selle reisi planeeris mulle pereema, kuna teadis mu mägede armastust. Ütles mulle enne minekut, et loodetavasti jääd rahule, see on meie üks suhteliselt väike mägi. Olgu, endamisi mõtlesin et ju siis on miskit munamäe sarnast, asi seegi. Viimase otsa sõitsin ma siis ee.. rong/tramm liiklusvahendiga mis läks otse üles mäkke. Üles jõudes ma ahmisin vist natuke õhkugi.. Nimelt olin jõudminu veidi üle 1000m merepinnast. Mis on kolmekordne kõrgus võrreldes Eesti munamäega. Lisaks oli seal veel tohutult külm. Olin üleval umbes pool tundi, jalutasin veidi ringi ja pildistasin, ja kiirustasin värisedes tagasi alla. Hiljem jalutasin veel veidi Rotkreuzis ja tulin koju, peaks ju puhkama ka vabadel hetkedel? :D
* Kartuli kilohind 1,1€ (lihtsalt asi mis silma jäi :D )
* Mägedes on ka üks international erakool, mille aasta maksumus õpilasele on keskmiselt 50 000€
Kuna olen pool tundi seda postitus alustanud, siis kirjutan siia tänasest päevast - värskelt meeles.
Täna oli mul poolik päev. Hommikul tänaseid plaane nähes sain teada, et täna pean oma mälukaotusega silmitsi minema ja uuesti sellele pikale ringile minema. Kuna ma ei mäletanud sellest ringist midagi, oli muidugi uus ja huvitav ja nii ilus :) Sellel ringil olles paraku palju mõtteid olid sellel, mis siin eelmisel korral juhtus. Sama rahvas, samad hobused ja kuidagi natuke deja vu oli. Minu hobune oli küllaga teine, nimelt seesama hobune kelle selga ma istusin peale peapõrutuse saamist. Hobune kes mulle selle põhjustas, on nüüdseks juba uues kodus.
Hobune kes muidu on tõeline sossu ja väga okei peaga arvestades verd mis temas voolab, hoidis mind terve tee siiski erksana ja värskena. Natuke jõudsin muust mõelda ja mägesi vaadata, kui tagumik juba taevas käima hakkas :D Kõige olulisem oli siiski sellest hirmust üle saada, mida ma ka suutsin. Pole varem kunagi vist olnud nii, et peale kukkumist (seekord ma küll ei kukkunud aga asi oli veel hullem) ei julgeks korrata juhtunut. Ratsutanud olen ma küll ja veel peale õnnetust, aga see ring tundus natuke hirmus mulle. Kui asi jõudis traavis mäest üles minekuni oli mu keha küll nagu sült ja pilt virvendas. Aga lõpp hea - kõik hea! Tagasi jõudma hakates olid mul vist küll suunurgad kulmudeni, nii fun ja lahe oli tegelikult. Selliste sporthobustega metsas kappamas käia on hoopis miskit muud, alustades sellest, mis samm neil on, kui metsas pikal sirgel uhada lased, ning lõpetades nende omamoodi vingete põrgetega mis nad sulle pakuvad :D Seda siis väikeste pukkide ja tagumise otsa lennuga :D
Teise poole päevast nagu kombeks - avastasin Sveitši. Seekord läksin marsruudil St. Wendelin - Rotkreuz - Zug - Schönegg - Zugerberg. Nimelt selle reisi planeeris mulle pereema, kuna teadis mu mägede armastust. Ütles mulle enne minekut, et loodetavasti jääd rahule, see on meie üks suhteliselt väike mägi. Olgu, endamisi mõtlesin et ju siis on miskit munamäe sarnast, asi seegi. Viimase otsa sõitsin ma siis ee.. rong/tramm liiklusvahendiga mis läks otse üles mäkke. Üles jõudes ma ahmisin vist natuke õhkugi.. Nimelt olin jõudminu veidi üle 1000m merepinnast. Mis on kolmekordne kõrgus võrreldes Eesti munamäega. Lisaks oli seal veel tohutult külm. Olin üleval umbes pool tundi, jalutasin veidi ringi ja pildistasin, ja kiirustasin värisedes tagasi alla. Hiljem jalutasin veel veidi Rotkreuzis ja tulin koju, peaks ju puhkama ka vabadel hetkedel? :D
* Kartuli kilohind 1,1€ (lihtsalt asi mis silma jäi :D )
* Mägedes on ka üks international erakool, mille aasta maksumus õpilasele on keskmiselt 50 000€
Kommentaarid
Postita kommentaar