25.11 Šveits

Hei! Ei oskagi kusagilt alustada, teemasi palju seega alustan sellest mis viimati teemaks oli - minu peapõrutus. ( Selleks pidin eelmise postituse üle lugema, mida ma kordagi teinud pole :D ) Peapõrutusest siis. Peale kukkumist olin veel kaks päeva sisemiselt mitte mina ise. Ma olin pidevas paanikas ja hirmus, et mis edasi? Selliseks asjaks ei saa valmis olla, ning seda, mismoodi sa end tunned ''teadvusele tulles'' ei saa keegi eales ette kujutada, kui pole ise seda läbi elanud. Ma kartsin, et mu pea jääb lõputult sedasi valutama, nagu seda kaks päeva oli. Ma kartsin, et mu mälu võib olla igaveseks rikutud, ning ma kartsin, et 19 aastaselt on minu aju igaveseks kahjustada saanud. Minu peas käisid läbi kõiksugu jubedad tsenaariumid mis minuga juhtuda võib/võis. Elasin ühes suures mustas augus. Öösel ärkasin paanikahoogude peale üles ja enam magama eriti ei jäänud, peavalu tõttu. Elasin selle aja üle, ning nüüdseks on minuga kõik korras. Peavalu on väga õrn ja eks ta ...